Klubist

Põlva Matkaklubi rännuaastad

See oli aastal 1979, kui külmal jaanuaripäeval kogunesid Ülo Needo eestvõtmisel kokku Põlvamaa matkahuvilised ja moodustasid oma klubi - Põlva Matkaklubi. Hea on nentida, et vaatamata aegade muutustele on see jäänud püsima tänase päevani ja on ikka aktiivne. Ühelt poolt on see lühike aeg, aga siiski on sellest paljudel Põlva Matkaklubi egiidi all rännuteedel käinutel kirkad mälestused, mida meenutatakse nostalgilise heameelega. Kuni Eesti Vabariigi taassünnini siirduti matkadele ida suunas ja endine suur Nõukogude Liidu territoorium pakkus palju huvitavaid piirkondi erinevate matkaliikide harrastamiseks.

Tuleb tõdeda, et klubi asus kohe aktiivselt tegutsema ja harrastati kõiki matkaliike tänu headele eestvedajatele. Samuti oldi aktiivsed ühisürituste korraldamisel ja matkavõistlustel olid klubivõistkonnad ikka esireas.

Kui aegade muutumisega kadusid meie kõrvalt tugevad Tartu ja Võru klubid, siis Põlva klubil olid ikka olemas eestvedajad, kes lisaks oma rännulusti rahuldamisele kandsid hoolt ka selle eest, et pakkuda seda teistelegi.

Kui Vladimir Võssotski laulis, et mägedest saavad olla paremad mäed, kus ei ole veel käidud, siis meie kreedoks on tõde: „Matkamisest saab parem olla ainult matkamine“

Juba klubi asutamisaasta lõpus toimus matkaklubi korraldusel esimene vabariiklik üritus, milleks oli „Talituriaad Põlvamaal“, mille käigus matkagrupid sooritasid suusamatka ja üritus lõpetati ühise rahvamatkaga Põlva spordihoone juurest Taevaskotta.

Klubi algaastatest:

1980.a oktoobripühade ajal (s.o. 8. ja 9.okt) korraldatud suusamatk Hibiinidesse näitas, et meie matkajad ei jää hätta ka keerulistes olukordades: kiire mahaminek rongilt Apatitõ raudteejaamas, kui vagunisaatja varahommikul unustas meile märku anda, et on meie peatus. See toimus alles siis, kui rong pidi juba edasi liikuma. Siiski saime sellega hakkama ja hommikupimeduses jäi rongile maha ainult üks suusasaabas, mille asemele Kirovskis osteti uued. Tahtes osta enne matkale minekut valmis tagasisõidupileteid, kogesime viisaka käitumise eeliseid. Enne meid järjekorras samale ajale pileteid osta soovinud Leningradi grupi esindaja hakkas esitama oma nõudmisi ja sai kassast lahkeks soovituseks, et minge siis jala. Jõudes koos Jüri Varikuga kassa juurde, saime samuti eitava vastuse. Tegime õnnetud näod, ning kassapreili palus oodata ja helistas naaberjaama sõbrannale. Saime piletid! Selle matka käigus osaleti ka Hibiini turiaadil, kus võideti võistlusrajal esi- ja Karjala kivimite tundmises teine koht.

Kõrbeepopöa

1981. aasta kevadel siirdus klubi esimene matkagrupp Merikk Ivaski juhtimisel Karakumi kõrbesse. Esimene matk läks korda ja siit edasi kasvaski välja klubi kõrbeepopöa, mis kestis kaksteist aastat ning igal aastal käis Karakumis klubi egiidi all keskmiselt 150 matkajat.

Allakirjutanud eestvedajal oli vahepeal probleemiks leida korraga nii palju grupijuhte. Põhigrupp käis igal aastal ekspeditsiooni kombel tutvumas uute kõrbematkade piirkondadega. Tekkinud probleemide lahendamiseks leiti üks väga hea moodus: pöörduti kohalike parteikomiteede poole või mindi sõjaväeossa ja asi sai korda.

Tippüritused

1981.a juuni lõpp ja juuli algus kujunesid klubile väga pingeliseks.

Põlva Matkaklubil tuli korraldada kaks suurüritust: ühel nädalavahetusel Eesti ja järgmisel 17. Balti matkajate kokkutulek koos kõigi võistlustega. Kokkutulekud korraldati Ottenis ja Valgesool. Mõlemal oli ligi 750 osalejat. Kerge ei olnud organiseerida nii suure osavõtjate arvuga üritust ja samal ajal ise võistelda. Siiski saime sellega hästi hakkama ja tõestasime klubi elujõulisust. 1983. aastal võideti vabariiklikul matkajate kokkutulekul Trepimäel (Võrtsjärve ääres) I koht.

1985. aastal Eesti matkajate kokkutulekul Konsul (Ida-Virumaal) taas I koht ja osaleti XXII Balti matkajate kokkutulekul Lätis Bauskas.

Vastse-Kuuste 8- kl Kooli võistkond Maarika ja Vello Pütsepa juhtimisel esindas Eestit üleliidulisel noormatkajate kokkutulekul. 1985.a XVII Eesti sügisene kaugmatkajuhtide kokkutulek toimus Põlvas, osavõtjaid 190.

1986. aastal toimus klubi korraldusel kirjanduslik temaatiline turiaad „Ahja 86“ kirjanik F. Tuglase 100. sünniaastapäeva puhul.

Matkaklubi läbi aegade muutuste 1986-1999

Põlva klubi jätkas oma head traditsiooni, st harrastati kõiki matkaliike. Samuti oli hea, et eestvedajad ei olnud kindlalt ainult ühe matkaliigi harrastajad. Neid võis pidada universaalideks, sest oldi võimelised juhtima erineva ala matkasid. Esirinnas oldi samuti matkatehnika võistlustel. Toredad olid klubi suvised kokkutulekud ja talvised hooaja lõpupeod. Populaarsed oli klubi poolt korraldatavad rahvamatkad.

Jätkati raskema kategooria matkadega. Veematkajad käisid Karjala kärestikulisematel jõgedel, kus nende raskusaste ulatus V kategooriani, sest vahepeal läbiti isegi ametlikult läbimatuid kärestikke. Raskemad mägimatkad viisid Pamiiri ja Tjan-Šani. Populaarne oli Kaukaasia. Jalgsimatkad jätkusid kõrbes. Käidi Baikali ääres ja Karpaatides. Kaugemad matkad toimusid Kamtšatkale ja Sahhalinile ning Kuriili saartele.

NL lagunemise järel pöörati pilgud lääne poole.

Selles oldi koos Toivo Kaselaiuga Järva Matkaklubist eestvedajateks. 1993 aastal korraldati jalgrattamatkad Soomes. 1994.a juba algajate gruppidele Soomes ja kogenenumatele Rootsis ümber Mälari järve. Järgnenud 1995.a. ettevõtmine kujunes suurimaks. Kogu suve liikusid grupid Norras Tromso piirkonnas. Korraga läksid bussiga kohale kaks jalgsi ja kaks jalgratturite 10- liikmelist gruppi. Osalejatele tegi matka odavaks asjaolu, et ühed grupid viidi ja samas teised toodi tagasi, üksikult aga oleks reis läbi kogu Soome Kilpisjärvele ja tagasi tulnud üpris kallis. Samuti olid rattad organisaatorite poolt. Põlva Matkaklubist osales 11 gruppi.

Kerge ei olnud koos Kaselaiuga Soome ja Norra saatkonnas viisade ajamine. Sai püstitatud rekord, et ühe grupi matkajale tegime viisa nädala asemel ära kahe tunniga ja ta sai koos grupiga laevale minna. Toredaks kujunes klubi 1996.a rattamatk Euroopa mandri kõige põhjapoolsemas Nordkapi piirkonnas. Olime valmistunud matkaks külmas piirkonnas. Tegelikult aga saime ootamatult kogu aja nautida kuni 26- kraadist sooja.

Kui klubil tuli loobuda heast kokkusaamise ja varustuse hoidmise kohast Põlva Piimakombinaadi võimlas, siis tuli otsida uus. Alguses sai see olema Põlvas Kesk tn. 13 majas. Põlva Matkaklubi jagas ruumi heas kostöös Pioneeride majaga. Koos kolisemegi edasi Põlva Kultuurikeskusesse. Seal vahetasime veel korra ruume majasiseselt. Seoses Eesti iseseisvumisega ja pioneeriorganistiooni kadumisega tuli sealtki lahkuda ja leidsime koha Põlva Soojavõrkudes.

Aegade muutused tingisid tihti klubi seadusliku poole ümberkorralduse ja sellega põhikirja muutused. Kui alguses oli klubi liikmeskond vabal kombel, siis edasi sai see päris ametlikuks.

1998. aasta lõpus tuli teha juba tõsisem põhikirja muutus ja seoses sellega sai klubi uue laiemapõhjalisema juhatuse ja klubis lõppes periood, kus vahepeal oli olnud eestvedajate ring kitsas. Kõige selle juures aga on tore tõsiasi, et klubi algatajad on rivis ja eest vedamas tänase päevani.

Aare Plakk - Põlva Matkaklubi president 1986-1999